Vironia | Liitumine | Materjalid | Kontakt | Liikmetele | Avalehele
Korp! Vironia

Pildigalerii

Üritused

Otsing

Teade

VIRONIA
* Eesmärk »
* Ajalugu »
* Ametlikud üritused »
* Kultuur »
* Sport »
Orienteerumine »
* Välissuhted »
Sõbrad
E!K!L! »
Naiskorp!korp! »
Laias ilmas »
* Sümboolika »
* Välismärgid »
* Liikmed »
korp! Vironia

1 artikkelkorp! Vironia asutamine 1 artikkelkorp! Vironia paguluses
1 artikkelkorp! Vironia Riias 1 artikkelkorp! Vironia taastamine Eestis
1 artikkelkorp! Vironia Moskvas 1 artikkelTänapäev
1 artikkelVabadussõda 1 artikkelTähtsamad kuupäevad
1 artikkelkorp! Vironia Eesti Vabariigi ajal
korp! Vironia asutamine

19. sajandi teisel poolel oli ülikooliharidusest huvitatud eestlastel võimalik valida laias laastus kolme õppimisvõimaluse vahel - Tartu Ülikool, Riia Polütehnikum või mõni Peterburi akadeemiatest. Valdav enamus valis Tartu Ülikooli, põhjuseks rahaküsimus, kuna nii elamine kui ka õppemaks väljaspool Eestit kujunes Tartust tunduvalt kallimaks. 1870. aastaks oli Tartu Ülikoolis õppivate eestlaste hulk juba nii suur, et osutus võimalikuks moodustada oma organisatsioon - Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis kahel korral, 1881 Vironia ja 1890 Fraternitas Viliensis'e nime all, korporatsioonina avalikkuse ette tulla üritas. Kui see kohalike saksa korporatsioonide ja Vene riigiametnike vastuseisu tõttu aga ebaõnnestus, jäädi edasi tegutsema seltsina.
1890. aastatel, tänu majanduslike olude paranemisele ja eesti talupoegade jõukuse kasvule, hoogustus eestlaste õppimaminek Riia Polütehnikumi, mis oli tollal Baltimaades ainuke inseneri- ja majandusharidust andev kõrgem õppeasutus. Paljud Riias õppivad eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse ja ümberrahvastusid ajapikku, minnes niimoodi eestlusele kaduma. Seetõttu tekkis 1895.a. grupil rahvusteadlikel üliõpilastel idee moodustada oma, eestlasi koondav, organisatsioon. Vaidlusi tekitas loodava organisatsiooni tüüp - kas Riia Eesti Üliõpilaste Selts või korporatsioon. Nõu otsustati küsida tollaselt autoriteedilt, Postimehe toimetajalt ja EÜSi liikmelt Jaan Tõnissonilt, kes igati korporatsiooni loomist toetas. Nimeks otsustati võtta Vironia, millega varemalt seda nime kasutanud EÜS lahkelt nõus oli. Oli olemas EÜSi põhimõtteline nõusolek , et loodav korporatsioon võtab lipuvärvideks EÜSi sini-must-valge, kuid see mõte ei leidnud heakskiitu ja lipuvärvideks valiti oliivroheline-must-valge, mis hiljem muudeti ümber violett-must-valgeks. Oma tegevuses võeti eeskuju poola aadlikorporatsioonist Arconia, kus valitses rahvuslik vaim ja kus ei tunnistatud vana Tartust pärit ja eriti saksa korporatsioonides viljeletud joomakultust.
Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (25) saadi täis sajandivahetuseks ja 1900. a. veebruaris esitati ka avaldus Vironia loomise kinnitamiseks Chargierten Convent'ile (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium. Riias tegutses tol ajal kolm saksa, kaks poola, üks vene ja üks läti korporatsioon. Vironia loomist toetasid poola, vene ja läti korporatsioonid, saksa korporatsioonid olid vastu. Eriti halvad suhted olid Vironial peamiselt eesti ja läti kadakasakslastest koosneva Fraternitas Concordia Rigensis'ega, mille liikmetega toimus vironlastel arvukalt duelle ja kaklusi. 26. novembril 1900. a. kinnitas Riia Polütehnikumi direktor ametlikult Vironia. Esimene eesti korporatsioon oli sündinud.

Üles
korp! Vironia Riias

Tahvel Riia konvendil

Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia aktiivselt kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni välja heitmiseni välja.
Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi, hilisema Liivika.
1915.a. algatas Vironia Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) loomise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus loodud kolm uut eesti korporatsiooni (Fraternitas Estica, Sakala ja Ugala), mis polnud aga Tartu Chargierten Convent'i (Ch!C!) pool tunnustatud. Koos Peterburis loodud Rotaliaga said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks.

Üles
korp! Vironia Moskvas

Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse. C!C! tegevus otsustati peatada ja värvides mitte esineda. Ajutiselt katkes ka Vironia tegevus. Saksa okupatsiooni ajal 1918 asus Riia Polütehnikum Riiga tagasi, kus jätkus ka korporatsioonide tegevus.

Üles
Vabadussõda

Novembris 1918.a. otsustas Vironia astuda täies koosseisus loodavasse Eesti sõjaväkke. Üks liige, kes keeldus, heideti Vironiast välja. Vabadussõjas osales 80 vironlast, 30 said vabadusristid, 6 hukkusid.

Üles
korp! Vironia Eesti Vabariigi ajal

Oktoobris 1920. a. jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talavia'ga. 1930.a. sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooni Velecia'ga. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärinenud head suhted EÜSiga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Convent'iga (Ch!C!). Tihedalt käidi läbi ka Ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii.
Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere.
1936. a. loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud Tallinna Tehnikaülikoolis inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideeruvail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta.
1940. a., kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks.

Üles
korp! Vironia paguluses

Peale sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti aktiivselt üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950.aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New-Yorki, Los-Angelesi, Sydney ja Venetsueela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist.

Üles
korp! Vironia taastamine Eestis

1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise.
1987-88 aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad tudengitraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasselts Reaal'i nime all.
1988 aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S Reaal'il kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S Reaal'i liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989.a. kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. a.
Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalisevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989.a. registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus.

Üles
Tänapäev

Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud kümne aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, milledele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. Vaimsuse ja organisatsiooni igapäevatöö uue kvaliteedi saavutamine on lähiaastate peamisteks eesmärkideks.
Hetkel käib täie hooga Tartu maja remont, mille lõppedes tõuseb päevakorda uute ruumide hankimine Tallinnas.

Üles
Tähtsamad kuupäevad

  • 1899  Valitakse tulevase korp! eesseisus (senior stud. ing. G.Nurm, subsenior stud. ing. R.Mitt, stud. chem. F.Mitt)
  • 24. nov. 1900  C!C! (Chargierten Convent) tunnustab ametlikult korp! Vironiat
  • 26. nov. 1900  korp! Vironia kinnitatakse ametlikult Riia Polütehnikumi direktori Th.Grönbergi poolt(asutamise daatum).
  • dets. 1918  otsustatakse minna in corpore Eesti sõjaväkke. Vabadussõjast võttis osa üle 80-ne viroonlase, kuus neist hukkus, 34 viroonlast said Vabadusristi.
  • 13. okt. 1920  korp! Vironia registreeritakse Tartu Ülikooli rektoraadis
  • 1930  sõlmitakse sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga, vahetatakse stipendiaate. 
  • 1936  loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud Tallinna Tehnikaülikoolis inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega.
  • Tartu 1940  Korp! Vironiasse kuulub 150 tegevliiget, 231 vilistlast ja 67 üliõpilasvilistlast. II Maailmasõja ajal pääses piiri taha 172 virooniust. Neist on moodustunud praeguseks mitu Vironia koondist üle maailma. Eestis on viroonlased tegutsenud mitteametlikult alates 1960-nendatest aastatest.
  • 23. veebr. 1989  korp! Vironia ametlik taasasutamine Eestis.
Üles


 

Korp! Vironia 2017; vironia@vironia.ee

Vironia | Liitumine | Materjalid | Kontakt | Liikmetele