Vironia | Liitumine | Materjalid | Kontakt | Liikmetele | Avalehele
Korp! Vironia

Pildigalerii

Üritused

Otsing

Teade

MATERJALID
Lembelaul
Esseed ja referaadid »
 Tartu maja
Mis teoksil »
Ajalugu »
Galerii »
Ringkäik »
Urruti »
Materjalid

Tartu maja ajalugu


Kohe alguses tuleb ära märkida, et rääkides Tartu majast, räägime me tegelikult kahest ja poolest ehitisest. See poolik on meile kõigile hästi tuntud tänavaäärse maja hoovipoolne tiib, kus vanasti asus C!V! vapisaal ja mis sai sõja ajal tõsiselt kannatada. Praegu asuvad selles tiivas kontoriruumid. Lisaks asub hoovi peal veel teinegi hoone, mis kuulub korp! Vironiale. Nimelt maja aadressiga Lai 32. Ka seal asuvad praegusel hetkel kontoripinnad. Aga nendest teine kord...

Minnes tagasi Põhjasõja päevile, tuleb meil tunnistada, et ega Tartu linnast palju midagi järgi ei jäänud. Alles 1720-datest aastatest alates hakkasid uuesti kerkima esimesed ehitised. 1734. aastast pärineva revisjoniraamatu andmeil asus meie krundil puidust elamu, mille omanikuks oli kapten C. von Brandt. On selgunud, et majas oli tollal vaid 3 kambrit. Seega oli tegemist ühekordse majaga, nagu seda oli enamus tolleaegseid Tartu elamuid.

1777 aastal oli krunt läinud juba kammerjunkur Hans Heinrich von Lipharti valdusesse. Liphart lasi aga krundile juba uue maja ehitada. Seekord juba kivist. Arhitektiks valiti ehitusmeister Peter Opel. Liphartid olid tuntud oma itaalialembusega. Just see oli ehk ka põhjuseks, miks ehitusmeistriks just see mees valiti. Oli ta ju koolitust saanud Peterburis itaalia päritolu arhitekti Trezzini juures. Tegelikult jäigi Lai 30 Opeli suurimaks tööks Tartus. Peale Tartu on tema töid võimalik leida mujalt Eestist muuhulgas ka Hiiumaalt Suuremõisast ning Käinast. 1780ndate aastate lõpul tekkisid aga Liphardil võlad ja nii läks hoone 1790. aastal kellegi W. von Loewise ja tema käest edasi kellegi L. Schultzi kätte.

Juba eelpoolkirjeldatud XVIII saj pärinevale hoonele ehitati hoovipoolne tiibehitis. Põhjus oli aga erakordne - seal pidi vastu võetama tsaar Aleksander I, tema saabumisel Tartu Ülikooli taasavamisele.

Ilmselt said Liphartid oma võlausaldajatega aja möödudes taas sinapeale. Igatahes läks kinnistu 1809. aastal tagasi nende perekonna kätte. Kohe sooviti aga ka ümberkujundusi tegema hakata. Uute fassaadijooniste üle tekkis kohe vaidlus Tartu raega. Kehtis ju tollal Liivimaal ülevenemaaline tüüpfassaadide nõue. Võib oletada, et luba siiski anti. Sellest annavad tunnistust nii stukklaed kui ka karniisid, millede autoriks võib pidada Fr. Bottat, kelle tööks on ka samasugusd komponendid Raadi mõisas.

Liphardid ise elasid valdavalt välismaal. Nii olid Tartu maja alalisteks asukateks nende sugulase, ökonoomilise sotsieteedi presidendi dr. C. Ed. von Lipharti pere koos 9 teenijaga. Lisaks elasid sama katuse all veel kaks üürnikest üliõpilast.

Küllaltki hästi kirjeldab ehitiste olukorda ja väljanägemist 1869. aastal koostatud tulekindlustusakt ja selle juurde kuuluv plaan. Selle järgi oli tänavaäärne elamu ehitatud tellistest ja omas kivikatust. Peatrepikojast viis puidust trepp teisele korrusele. Teise korruse tubadel olid stukklaed, mahagonipuust uksed ja parkettpõrandad.

Tiibehitis oli plekk-katusega. Põhikorpuse ja tiibehitise vahele jäi võlvitud koridor, mis peaks kõigile Tartu majas käinuile tuttav olema. Selle kõrval paiknes kasvuhoone lilledele. Juurdeehituses paiknev saal oli tapetseeritud seintega ja värvitud laega. Sealgi paiknes üks mahagonist uks. Saali kõrvalruum oli tunduvalt luksuslikum. Seal oli seintelgi stukkdekoor ja võlvitud stukklagi, põrandal oli parkett. Tiibehitise alumisel korrusel asusid pesuköök, rullimistuba ja muud teenindava personali käsutuses olevad ruumid.

1878. aastal lasi Liphart maja teise korruse ümber ehitada. Selleks palkas ta arhitekt C. Stavenhageni. Nii sai hoone välisilme, mis on ositi säilinud tänaseni. Selle all mõtlen ma laia katuseserva ja näiteks krohvraamides aknaid.

Meie jaoks on kindlasti määrava tähtsusega aastaarvuks 1921. Just siis ostis kinnistu korp! Vironia vilistlaskogu. Kuna hoone oli äsja lõppenud sõja päevil pisut kannatada saanud, tuli arvestada ümberehitustega. Nende käigus kavandati muuhulgas ülemise korruse ruumid ümber korteriteks.

Vironia palkas edaspidiste tööde tegemiseks arhitekt E. Kuusiku. Tema poolt on tehtust ilmselt kõige esimesena silma hakkavaks detailiks on maja paraaduks. Kuusiku poolt oli projekteeritud ka majas asuv mööbel ja trepikoda.

Peale korporatsioonide ja muude tudengiorganisatsioonide keelustamist oli maja vaheldumisi väga erinevate peremeeste käsutuses (muuhulgas ka sõjaväe). 1944. aastal anti hoone Tartu Riikliku Ülikooli bilanssi ja sealt edasi 1951. aastal EPA käsutusse. Nn "EPA perioodil" tehti hoones mitmeid ümberkorraldusi. Muudeti uste asukohti, ehitati vaheseinu jm.

--------------
Kõik ajalugu käsitlevad materjalid on järgi uurinud ja kokku kogunud tuntud muinsuskaitsja Tiina Linna.
28. august 2000



 

Korp! Vironia 2017; vironia@vironia.ee

Vironia | Liitumine | Materjalid | Kontakt | Liikmetele